Kui lasteaialapse või koolilapse käitumine on halvemaks muutunud, tema päevi saadavad tujutsemine ja pahurus ning tekkimas on õppimisprobleemid, siis ei tasu teda kohe ennatlikult aktiivsus- ja tähelepanuhäire dignoosiga kostitada. Põhjus võib olla hoopis muus.

Esmapilgul nii tühine asi, nagu seda on voodissemineku kellaaeg, võib olulisel määral pereliikmete vaimset ja füüsilist tervist ja ka pere sisekliimat mõjutada. Välja puhkamata inimesed on närvilisemad, nad kipuvad rohkem unustama ja on ka haigustele vastuvõtlikumad. Eriti on juhuslikust unerežiimist mõjutatavad lapsed.

Erinevates uuringutes on välja toodud, et iga päev samal ajal magama minemine ja hommikuti samal ajal ärkamine omab lapse vaimsele ja füüsilisele heaolule väga suurt mõju.

Lapse ebaregulaarne unerežiim viib järgmiste probleemideni:
Käitumishäired
Aeglasem areng
Madalamad õpitulemused
Terviseprobleemid

Kui sinu peres pole välja kujunenud kindlat magamaminekukellaaega, siis ühtepidi on see mugav tõesti — igaüks läheb magama siis, kui tahab või kui ära vajub. Ja mitmed vanemad on loobunud lapsega õhtuse voodisse mineku võitlusest, lasevad neil elutoa diivanil tukkuma jääda ja tassivad lapsed poole öö ajal voodisse. Koolilapsed, kes ei vaevu vanematega sel teemal vaidlema, lähevad küll oma tuppa "magama", kuid tegelikult ei tea vanemad, mida ja kui kaua laps oma toas veel teeb ja mis kell ta tegelikult magama jääb. Kuid uuringud näitavad, et isegi ühetunnine uneaja nihutamine omab lapse tervisele, arengule ja käitumisele suurt mõju.

Kas tõesti on lapse uneaeg ja tema käitumine omavahel seotud?

Kindlasti on, väidavad uuringud. Lapse käitumine muutub (ja mitte paremuse poole), kui uneaeg on liiga vähene või ebaregulaarne. Inglismaa teadlased viisid läbi uuringu rohkem kui 11 000 lapse unerežiimi kohta. Pooled neist lastest läksid magama regulaarselt ja pooltel kindlat magamaminekuaega ei olnud. Laste kohta esitati vanematele ja laste õpetajatele küsimusi nii laste kolmandal, viiendal kui seitsmendal eluaastal. Selgus, et ebaregulaarse uneaajaga lapsed olid arengus tagapool ja nende käitumine oli igapäevaselt halvem.

Vanemate ja õpetajate ühine järeldus oli, et ebaregulaarse uneajaga lapsed ilmutavad rohkem märke hüperaktiivsusest, nad ei suuda oma emotsioone nii hästi kontrollida ja neil on rohkem probleeme suhtlemisega. Mida pikemat aega oli laps ilma regulaarse une võimaluseta, seda halvemad olid laste käitumise ja oskuste hindamise tulemused. Ka nende laste intellektitestide tulemused olid madalamad.

Ebaregulaarne uneaeg mõjutab aju arengut

Lapsed, kes ei maga piisavalt, saavad halvemaid tulemusi igas testitavas valdkonnas. 11-ndaks eluaastaks on nad nendest, kelle uneaeg on regulaarne, juba ka intellektuaalselt maas.

Ebregulaarne uneaeg häirib lapse keha loomulikku rütmi, põhjustab pikemas perspektiivis unevõlga ja mõjutab aju arengut. “Me teame, et varajase lapsepõlve areng paneb aluse inimese tervisele ja heaolule kogu eluks. Sellest võib järeldada, et kasvufaasis lapse unevaegus ja ebaregulaarne uneaaeg on aastatepikkuse järelmõjuga,” ütles professor Yvonne Kelly, üks uuringu kaasautoritest.

Ka kaalutõusu seostatakse liiga vähese või siis ebaregulaarse uneajaga

Tihti on unepuudus seotud veel hommikusöögi vahelejätmisega, mis vastupidiselt paljude arvamusele ei vii mitte kaalukaotuse vaid kaalutõusuni. Uuringute kohaselt juba 11-ndaks eluaastaks paljude laste puhul tugeva ülekaalu ning isegi rasvumiseni.

Mida lapsevanem teha saab?

Esimene asi, mida tuleb endale tunnistada, on see, et lapse unerutiin sõltub vanematest.
Kui sinu laps pole siiani saanud piisavalt uneaega või on see olnud väga ebaregulaarne ja tulemuseks on lapse käitumise-, arengu- ja tervisprobleemid, siis seda olukorda on kindlasti võimalik paremuse poole muuta.

Räägi lapsega, et peres tulevad mõningad muudatused ja aita tal siis ka sellega kohaneda. See pole lihtne. Tuleb olla järjekndel ka enda suhtes. Lapsel on palju lihtsam õhtul magama minna, kui temast ei jää elutuppa ega kööki maha melu ja põnev film, vaid kogu pere läheb juba enne magamaminekuaega üle vaiksemale režiimile. Pidage uutest reeglitest kinni ka nädalavahetustel ja esimese positiivse muutusena märkate peres ilmselt seda, et tuju on kõigil parem, edasi tulevad juba ka muud muutused.

Eve Kallaste
Pere ja Kodu toimetaja