Noarootsis pole kunagi olnud viljakad mullad, küll aga on see paik olnud rikas kultuuri ja hariduse poolest. Kooliharidust hakati Noarootsis andma juba 1650. aastal, mil loodi Põhja-Eesti esimene talurahvakool. Seega on Noarootsi olnud hariduskantsiks 370 aastat.
Olulist rolli on Noarootsi hariduselu juhtimisel mänginud rootslane Isaacus Hasselblatt, kes pärast teoloogiaõpinguid ülikoolides Rootsis, Tartus ja Saksamaal saabus Noarootsi koguduse õpetajaks. 1650. aastal avas ta kokkuleppel kohaliku mõisnikuga Paslepas rootsi laste kooli, kus asus õppima asus last. Kolmel päeval nädalas käisid koolis poisid ja kolmel päeval tüdrukud. Õppetöö toimus rootsi keeles.
Põhjasõja ajal möllanud katk tegi külad inimestest pooltühjaks. Pärast katku hakkasid Noarootsis levima pühapäevakoolid, kus mõni ärksam ja haritum külamees kutsus lapsed enda juurde kokku ja pani neid tähti õppima, usutükke lugema ja laulma. 18.-19. sajandi vahetusel oli niisuguseid koole Noarootsi kihelkonnas igas külas, kokku 19. Töötasu õpetajad ei saanud.
Tänane Noarootsi Kool on välja kujunenud Paslepa, Sutlepa, Österby ja Vööla kakskeelsetest, Klottorpi, Höbringi, Rooslepa, Spithami rootsikeelsetest ja Vedra eestikeelsest koolist, milles kokku õppis 350 õpilast.
1873 – 1887 tegutses Noarootsis Paslepa Õpetajate Seminar ja 1920 – 1943 Pürksi põllutöö- ja rahvaülikool.
Pürksi Kool, tänase Noarootsi Kooli eelkäija, alustas tegevust 1930. aasta 6.oktoobril 149 õpilase ja nelja õpetajaga. Uus haridushoone oli suur, nägus, asjakohane, mahutades lisaks viiele klassiruumile ka internaadi ja õpetajate korterid. Avapeol oli kõnelejate seas ka Läänemaa koolinõunik ja luuletaja Ernst Enno. Koolijuhatajaks sai üheks aastaks Aleksander Samberg, pärast teda Johannes Gjärdman. Õpetajatena alustasid Alma Nõmm, Hella Laving, Irene Jaagupsoo, Johannes Kelemit.
Olulisemad etapid, mis Pürksi Kooli ajaloos tema õpetajate ja õpilaste lugudes välja joonistuvad, on järgmised: läinud sajandi 30-ndate aastate rannarootslaste aeg, 40-ndatel aastatel suundusid paljud õpetajad Rootsi, rootslastest elanike arv vähenes drastiliselt ja Pürksisse saabusid sõjapõgenikud, rootsi kultuur minetas oma tähtsuse; nõukogude ajal elati piiritsoonis; pärast koolimaja põlengut 1977. aastal tegutses kool Sutlepas; 80-ndatel loodi taas tihedad sidemed Rootsiga.
Pärast Pürksi Kooli põlengut asusid tollane direktor Viktor Pöhl (fotol) ja külanõukogu esinaine Ivi Kivi võitlema uue koolimaja ehitamise eest, uskudes, et ilma koolita sureb küla välja. Kooli avamist toetas tolleaegse V. I. Lenini nimelise kolhoosi esimees Vladimir Belovas.
KOOLIDE NIMED LÄBI AEGADE
1930 Pürksi 6-klassiline Algkool
1940 Pürksi-Eesti Algkool ja Pürksi-Rootsi Algkool
1944 Pürksi Mittetäielik Keskkool
1945 Pürksi 7-klassiline Kool
1961 Pürksi 8-klassiline Kool
1987 Noarootsi 9-klassiline Kool
1990 Noarootsi Gümnaasium
1994 Noarootsi Kool ja Noarootsi Gümnaasium
PÜRKSI KOOLI / NOAROOTSI KOOLI JUHATAJAD JA DIREKTORID
1930 – 1932 Aleksander Samberg
1932 – 1939 Johannes Gjärdman
1939 – 1941 Viktor Pöhl (fotol)
1940 – 1944 Irene Jaagupsoo
1944 Johannes Gjärdman
1944 – 1945 Nigul Kalda
1945 – 1978 Viktor Pöhl
1978 – 1981 Aino Okkamaa
1981 – 1983 Ivar Otsa
1983 – 1987 Selma Holts
1987 – 1994 Laine Belovas
1994 – 2001 Selma Holts
2001 - 2011 Hella Koort
2011 - 2016 Alar Uus
2016 – 2017 Veikko Kõrv
2017 - 2021 Mare Tereping
2021 - 2024 Signe Matteus
2024 - Katrin Karm
Kasutatud allikas ja lisalugemine: Noarootsi koolilood. 2010. Koost: Monika Undo
