Ajalugu

Noarootsis pole kunagi olnud viljakad mullad, küll aga on see paik olnud rikas kultuuri ja hariduse poolest. Kooliharidust hakati Noarootsis andma juba 1650. aastal, mil loodi Põhja-Eesti esimene talurahvakool. Seega on Noarootsi olnud hariduskantsiks 370 aastat.

Olulist rolli on Noarootsi hariduselu juhtimisel mänginud rootslane Isaacus Hasselblatt, kes pärast teoloogiaõpinguid ülikoolides Rootsis, Tartus ja Saksamaal saabus Noarootsi koguduse õpetajaks. 1650. aastal avas ta kokkuleppel kohaliku mõisnikuga Paslepas rootsi laste kooli, kus asus õppima asus last. Kolmel päeval nädalas käisid koolis poisid ja kolmel päeval tüdrukud. Õppetöö toimus rootsi keeles.

Põhjasõja ajal möllanud katk tegi külad inimestest pooltühjaks. Pärast katku hakkasid Noarootsis levima pühapäevakoolid, kus mõni ärksam ja haritum külamees kutsus lapsed enda juurde kokku ja pani neid tähti õppima, usutükke lugema ja laulma. 18.-19. sajandi vahetusel oli niisuguseid koole Noarootsi kihelkonnas igas külas, kokku 19. Töötasu õpetajad ei saanud.

Tänane Noarootsi Kool on välja kujunenud Paslepa, Sutlepa, Österby ja Vööla kakskeelsetest, Klottorpi, Höbringi, Rooslepa, Spithami rootsikeelsetest ja Vedra eestikeelsest koolist, milles kokku õppis 350 õpilast.

1873 – 1887 tegutses Noarootsis Paslepa Õpetajate Seminar ja 1920 – 1943 Pürksi põllutöö- ja rahvaülikool.

Pürksi Kool, tänase Noarootsi Kooli eelkäija, alustas tegevust 1930. aasta 6.oktoobril 149 õpilase ja nelja õpetajaga. Uus haridushoone oli suur, nägus, asjakohane, mahutades lisaks viiele klassiruumile ka internaadi ja õpetajate korterid. Avapeol oli kõnelejate seas ka Läänemaa koolinõunik ja luuletaja Ernst Enno. Koolijuhatajaks sai üheks aastaks Aleksander Samberg, pärast teda Johannes Gjärdman. Õpetajatena alustasid Alma Nõmm, Hella Laving, Irene Jaagupsoo, Johannes Kelemit.

Olulisemad etapid, mis Pürksi Kooli ajaloos tema õpetajate ja õpilaste lugudes välja joonistuvad, on järgmised: läinud sajandi 30-ndate aastate rannarootslaste aeg, 40-ndatel aastatel suundusid paljud õpetajad Rootsi, rootslastest elanike arv vähenes drastiliselt ja Pürksisse saabusid sõjapõgenikud, rootsi kultuur minetas oma tähtsuse; nõukogude ajal elati piiritsoonis; pärast koolimaja põlengut 1977. aastal tegutses kool Sutlepas; 80-ndatel loodi taas tihedad sidemed Rootsiga.

Pärast Pürksi Kooli põlengut asusid tollane direktor Viktor Pöhl (fotol) ja külanõukogu esinaine Ivi Kivi võitlema uue koolimaja ehitamise eest, uskudes, et ilma koolita sureb küla välja. Kooli avamist toetas tolleaegse  V. I. Lenini nimelise kolhoosi esimees Vladimir Belovas.

Noarootsi Kooli vastvalminud uue hoone avamine toimus 1. septembril 1987. Kool muutis nime, kuna selles käisid kogu Noarootsi valla lapsed. Muudatusi oli teisigi - direktrissina kaotas Laine Belovas ära laupäevased koolipäevad ja lõpetas vahetundides ringiratast käimise. 90-ndate algul sai Soomes erinevates rahvaülikoolides rootsi keelt õppida. Enamik Noarootsi õpetajaid kasutas seda võimalust. Rootsi keele ja kultuuri õppimine ja väärtustamine, asupaik endisel rannarootslaste alal ja sõprusmaakonna olemasolu Rootsis viisid loogilise jätkuna selleni, et tuli idee luua Noarootsi Gümnaasium, kus üheks õppesuunaks saab põhjamaade kultuur ja  hakatakse õpetama rootsi keelt. 1990. aastal gümnaasium avatigi ja see on aidanud hoida piirkonda elujõulisena. 
 
2002. aastal loodi tollase põhikooli direktori Hella Koorti eestvedamisel Noarootsi Kooli juurde õpilaskodu. Täna moodustavad Noarootsi Kooli õpilaskonnast kolmandiku mujalt Eesti piirkondadest pärit õpilaskodus elavad õpilased. Noarootsi Koolis on umbes 100 õpilast.
 
2009. aastal liideti kooliga Noarootsi lasteaed.

KOOLIDE NIMED LÄBI AEGADE

1930    Pürksi 6-klassiline Algkool
1940    Pürksi-Eesti Algkool ja Pürksi-Rootsi Algkool
1944    Pürksi Mittetäielik Keskkool
1945    Pürksi 7-klassiline Kool
1961    Pürksi 8-klassiline Kool
1987    Noarootsi 9-klassiline Kool
1990    Noarootsi Gümnaasium
1994    Noarootsi Kool ja Noarootsi Gümnaasium

PÜRKSI KOOLI /  NOAROOTSI KOOLI  JUHATAJAD JA DIREKTORID

1930 – 1932    Aleksander Samberg
1932 – 1939    Johannes Gjärdman
1939 – 1941    Viktor Pöhl (fotol)
1940 – 1944    Irene Jaagupsoo
            1944    Johannes Gjärdman
1944 – 1945    Nigul Kalda
1945 – 1978    Viktor Pöhl
1978 – 1981    Aino Okkamaa
1981 – 1983    Ivar Otsa
1983 – 1987    Selma Holts
1987 – 1994    Laine Belovas
1994 – 2001    Selma Holts
2001 - 2011    Hella Koort
2011 - 2016    Alar Uus
2016 – 2017    Veikko Kõrv
2017 -  2021    Mare Tereping
2021 -              Signe Matteus

Kasutatud allikas ja lisalugemine: Noarootsi koolilood. 2010. Koost: Monika Undo

Avaldatud 04.03.2019. Viimati muudetud 22.11.2023.